Ruhnu tuletorn on jätkuvalt kasutusel olev meresõidu navigatsioonimärk ning omab olulist ajaloolist väärtust. Sellest tulenevalt, vajab tuletorn pidevat haldust ning tõhusat järelevalvet, seda tagamaks.

2021. aastal viidi tuletornis läbi põhjalik pindkatte puhastus ning värvimine. Kolm aastat hiljem, 2024. aastal, esitas Transpordiamet hanke, et kontrollida värvkatte seisukorda ning tagada ehitise hoolduskvaliteet.

Tulemusel, lõi 3Di mõõtkavalise visualiseeringu tuletornist (1,6 mm/pxl), mille abil sai täpselt tuvastada ning hinnata pindkatte seisundit – säilimist, kulumist ning korrosioonitaset.

Miks oli vaja aeromõõdistamist?

Enne 3Di aeromõõdistusi, piirdus tuletorni värvkatte kontroll kohapealse visuaalse vaatlusega, mis hõlmas ainult kergesti ligipääsetavaid pindu.

Selline meetod ei andnud täielikku ülevaadet hoone seisukorrast, eriti kõrgemate piirkondade osas.

Rando Sirak, Transpordiameti haldusosakonna spetsialist, selgitas: “Transpordiamet, teostas läbi aeromõõdistamise loodud ortofotode, visuaalse kontrolli ning fikseeris konstruktsioonide ja värvkatte seisukorra.”

“Piltidelt otsiti korrosioonijälgi ja konstruktsiooni ebakorrapärasusi.” Rando rõhutas, et varasemad järelevalve meetodid ei võimaldanud piisavalt põhjalikku hindamist, just nimelt, kuna puudus vajalik andmekorje meetod, mis tagaks ligipääsu uuringuteks ka kõrgustes.

Aeromõõdistamine, tehnika ja ortofotode loomine.

Transpordiameti tellimusel viidi läbi aeromõõdistus, DJI M300 RTK drooniga, millele oli kinnitatud Zenmuse P1 kaamera 35mm objektiiviga. GNSS-süsteemidega varustatud droon võimaldas koguda täpseid fotomeetrilisi andmeid.

Droonil tehtud fotod töödeldi fotogramm-meetrilise tarkvara abil, mille tulemuseks olid mõõtkavalised ortofotod, igast tuletorni küljest.

Ortofotod loodi nõudega, et täpsus oleks 1,6 mm ühe piksli kohta, võimaldades selget ja detailselt mõõtkavalist visualiseerimist. Lõpptulemus vastas Transpordiameti ootustele ning täitis nende soovitud funktsiooni tõhustada Ruhnu tuletorni haldus protsessi.