MIKS JÄÄDVUSTADA AJALUGU DIGITAALSELT?
Täpne dokumentatsioon ja inventariseerimine: 3D mõõdistustehnoloogiat kasutades on võimalik luua kultuuripärandi objektidest ülitäpseid digitaalseid 3D-mudeleid. Neid mudeleid rakendatakse nii ajaloolise seisukorra mõistmiseks kui ka renoveerimistööde planeerimiseks, tagades, et igasugune restaureerimine toetub täpsetele andmetele. Lisaks loob see võimaluse luua digitaalne kaksik.
Pikaealisus ja kaitse füüsilise kahjustuse eest: Ajapikku võivad originaalesemed, nagu vanad raamatud ja kirjutised, kuluda või täielikult hävida. Digitaalselt säilitatud kultuuripärandeid, nagu maale ja skulptuure, on võimalik uuesti luua – maale saab printida ja skulptuure 3D-printimise abil taastada. See mitte ainult ei suurenda nende säilimisvõimalusi, vaid ka vähendab algpärandite kahjustamise ohtu.
Madalad säilituskulud: Digitaalsel kujul kultuuripärandi säilitamise kulud on suhteliselt madalad, eriti kui vajalik tehnoloogia on juba olemas. Digitaalne arhiveerimine vähendab ka füüsiliste esemete käsitlemisest tulenevat kahjustamise riski, pikendades seeläbi nende eluiga.
Laiem juurdepääs ja nähtavus: Digitaliseerimine muudab kultuuripärandi kättesaadavaks laiemale avalikkusele üle maailma. See pakub esteetilist naudingut ja toetab teadustööd ning haridust, muutes arhiivid ja kunstiteosed hõlpsalt ligipääsetavaks. Näiteks võimaldab internetis säilitatud tekst püsida loetavana ka siis, kui füüsiline raamat on kulunud või hävinud.
Kasutusjuhtum. Tartu Toomkiriku digitaalse kaksiku kasutus.
Tartu Toomkirik, mis on sajandeid vana, ei vasta enam tänapäeva geomeetrilistele standarditele. Aja jooksul on kiriku seinad kulunud, tugipostid erinevad mõõtmetelt ning osad müürid on isegi lagunemas. Traditsioonilised meetodid ei ole enam efektiivsed.
Loe edasi
PILT: PRIIT SIMSON
Andrus Kõresaar – KOKO Arhitektide loovjuht
“Digitaalsed mudelid on asendamatud ja hädavajalikud tööristad vanade hoonete puhul, kus aja jooksul on toimunud struktuuri muutused. Koostöös 3Di-ga, saime sellest murest ületatud restorani kujundamisel”
