Vaid mõni hetk tagasi elasid inimesed ajas, mil põldu hariti härgade või hobustega. Põlluharimise tõdesid ja põllutööriistu pärandati isalt pojale. Tänapäeval elame pöörase kiirusega muutuvates oludes, millega kohanemine on võimalik ainult tehnoloogiliste muudatustega kaasa minnes. Ühe inimese eluea jooksul oleme tehnoloogiliselt jõudnud raadiolampidest autonoomsete droonideni. Teisalt oleme jõudnud rahulikult kulgevast igapäevast kriisideni. Covid-19, kliimakriis. Sõda Ukrainas ja sellest tulenev energiakriis, inflatsioon ja väetisekriis.
Pakett, “Eesmärk 55” raames lepiti vaid mõni nädal tagasi kokku uutes kliimaeesmärkides. Nendest kokkulepetest tulenevalt seisavad Eesti põllumajandusel ees suured väljakutseid nii kasvuhoonegaaside vähendamise osas (13 protsendilt 24 protsendile) kui ka C02 sidumise osas. Kliimaeesmärkide rakendamisega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele. Põllumajanduslikku tootmise tehnoloogiat uuendamata võime ennast tulevikus leida lisaks muudele kriisidele veel ka toidukriisist.
Kõrgtehnoloogilise droonitehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab põllumeestel juhuslike arvamuspõhiste otsuste asemel võtta vastu õigeid otsuseid, mis põhinevad reaalajas saadaval teabel.
Õiged otsused omakorda võimaldavad maksimeerida saagikust või isegi optimeerida põllumajandusettevõtte juhtimisstruktuuri. Põllukultuuride drooniseire abil on võimalik jälgida taimede üldist seisundit. Täpselt lokaliseerida alaväetatud piirkondi, tuvastada väetamise toimet, lokaliseerida umbrohu levikut, tuvastada kiirelt taimekahjustusi, planeerida äravoolu ja saagikoristust ja veel palju muud. Sealhulgas ka näiteks dokumenteerida kindlustusjuhtumi korral kahjustuse ulatust.
Droonide kasutuselevõtu abil on võimalik saavutada põllumajandustehnoloogia tase, mida nimetatakse ülitäpseks põllumajanduseks või siis täppisviljeluseks. Täppisviljeluse üks osa on täppisväetamine. Väetiste hind on aastaga tõusnud ligi 150%. Iga põllumees teab, et ühe põllu ulatuses ei kasva taimed samaväärselt. Erinevad põllu piirkonnad erinevad taimekahjurite hulga, päikesevalguse hulga, mullaniiskuse ja ka mulla mineraalne koostise poolest. Väetiste kokkuhoiuks tuleks seega kasutada optimeeritud kasvukoha põhist väetamist. Teabe olemasolul suudab täppisväetamisega toime tulla ka traktor, mis on varustatud droonide abil kogutud informatsiooni ja asukohta lokaliseeriva GPS seadmega. Tulevikku vaadates on isegi võimalik osades taimekasvatuse etappides loobuda traktoritest, asendades need kaugjuhitavate droonidega. Peale info kogumise ja seire saavad spetsialiseeritud droonid hakkama ka autonoomse külvi ning täppisväetamisega.
Põllumajanduse droonide maksumus on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud, mis on omakorda suurendanud nõudlust ja muutnud droonid põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks investeerimisobjektiks.
Üks juhtivamatest põllumajanduslikku kasutusse sobivate droonide tootjaid Wingtra asub Šveitsis Zürichi südames. Ettevõttes töötab 1000 m2 kontoris üle 100 töötaja, kellest enam kui 30 keskenduvad teadus- ja arendustegevusele. Alates turule tulekust 2017. aasta alguses on Wingtra teinud koostööd enam kui 70 suurima edasimüüjaga ja on sellest ajast alates müünud kaardistamisdroone kogu maailmas.
Ettevõtte lipulaevaks on hetkel Wingtra GEN 2 droon mis, suudab tunni jooksul koguda andmeid 110 hektari suuruselt alalt. Seejuures on võimalik 60m kõrguselt lennates kaardistada olukord lausa 2 cm täpsusega. Wingtra näol on tegemist VTOL (ing.k Vertical Take-Off and Landing) lahendusel põhinava tiibdrooniga, mis ei vaja lennurada, suutes vertikaalselt nii startida kui ka maanduda. Drooni tiibade siruulatus on 125 cm, kaal 3,7 kg.
Droon võib olla varustatud vastavalt vajadusele, kas tavalise (Sony RGB) 24 MP või 42 MP kaameraga või siis keerukama multispekter (MicaSense) 5-ribalistele kaameraga. Viimane võimaldab lisaks inimsilmale tuttavale valgusspektrile jäädvustada ka klorofülli fluorestsentsi lainepikkustel 680 -730 nm ja infrapuna valgusspektrit 760-1400 nm. Just need aeromõõdistuse teel põllumaadelt jäädvustatud spektriosad avavad põllumeestele ja metsaomanikele uue maailma.
Neile, kes peale andmekogumise soovivad ka külvi ja väetamise usaldada droonide hooleks, tasuks uurida DJI uusima Agras T40 drooni võimalusi. Antud droon suudab autonoomselt katta tunnis 21 hektari suuruse maala, pritsides seejures 1.5 tonni väetist. Droon on varustatud radari ja binokulaarse kaameraga, mis võimaldab avastada takistusi kuni 50m kauguselt. Seega võib droon lennata ka keerulisel maastikul, näiteks viljapuudega küngastel.
Hades Geodeesia kutsub Eesti innovaatilisi põllumehi koostööle uut tehnoloogiat rakendama.
3Di on bränd. Bränd, mille nimetus tuleneb mõistetest 3D, info ja innovatsioon. Bränd väljendab mitte ainuüksi teadmisi antud valdkonnas, vaid ka pikaajaliselt kogunenud kogemustepagasit. Samuti sõbralikku kokkutöötanud meeskonda ja koostöövalmidust.
Viimaste aastate jooksul on 3Di droonilaevastik kasvanud Eesti suurimaks: 12 000 lennatud kilomeetrit, 1000 lennutundi ning 200 000 eurot investeeritud kapitali väljendab meie pühendumist sektori innovatsiooni. Oleme jõudnud arusaamale, et meie poolt arendatav valdkond on vajalik ja huvipakkuv ka paljudele teistele peale ehitussektori. Droonid ning targad andmed võimaldavad rakendada innovatsioonilisi lahendusi ka põllumajanduses, metsanduses ja loomakasvatuses. Kriisi perioodidel on ettevõtted sunnitud muutuma. Valikuid ei ole just palju. Tuleb kas vähendada kulutusi, konsolideeruda või siis uueneda, kasvades välja vanadest tööviisidest ja harjumustest.
Tänase kriisi valguses soovime oma võimekusi ja oskusi põllumajandussektoriga jagada. Otsime koostööpartnereid uute tehnoloogiate testimiseks ja rakendamiseks. Kui tunned, et just Sina oled see õige, kes soovib olla uudsete ja põnevate lahenduste rakendamise esirinnas siis võta meiega ühendust.