Miks on ehitus jäänud teistest sektoritest maha ning mida on Eesti teinud selle muutmiseks?
Ehituse hetkeolukord.
Ehitussektor on üks maailma suurimaid majandussektoreid, pakkudes tööd ligikaudu 7le protsendile globaalsest tööealisest elanikkonnast. Globaalselt kulutatakse aastas ligi 10 triljonit dollarit ehitusalastele toodetele ning teenustele^1.
Sellest tulenevalt on ka Eestile ehitussektor ülioluline: läbi ehitusalaste tegevuste loovad valdkonna ettevõtted rikkust, mis moodustab ligikaudu 6% ja koosmõjus kinnisvarasektoriga 16% sisemajanduse kogutoodangust (SKPst). Ehitusvaldkond loob uusi töökohti, toetab majanduse jätkusuutlikku arengut ning selle kaudu on võimalik adresseerida regionaalseid, sotsiaalseid, kliima, kultuuripärandi ning energeetikaga seonduvaid väljakutseid^2
Kuid siiski vaevab ehitussektorit suur probleem. Probleem, mille globaalne mõju ulatub trilljonitesse dollaritesse. Selleks probleemiks on madal tööefektiivsus.
Must lammas: Ehitussektor.
Globaalne ehitussektor on kannatanud mitukümmend aastat madala produktiivsuse käes. Kui teised sektorid on lõiganud kasu viimaste kümnendite jooksul toimunud innovatsioonidest: digitaliseerumine, automatisatsoon, globaalsed tarneahelad, standardisatsioon jne, ei ole ehitussektori produktiivsus viimaste aastakümnendete jooksul märkimisväärselt tõusnud.
Kui maailmamajanduse efektiivuse tõus on olnud ligikaudu 2.8% aastas, siis ehitussektori produktiivsus on seevastu tõusnud vaid protsent aastas. Võrreldes ehitust põllumajandusega, mille efektiivsuse tõus on olnud lausa 3.8% aastas, võib ehitussektorit kujutada kui musta lambana sektorite seas.^1
Meie hooned on saanud targemaks, kvaliteetsemaks, keskkonnasõbralikumaks. Tervikuna on inimeste rahulolu eluruumide seisundiga kasvanud. Keskmiselt on Eesti elanike rahulolu kümne aasta jooksul paranenud 10% võrra. Kuid siiski kasutatakse hoonete ehitusel siiani meetodeid, mis tulenevad 1950ndatest.^4
Kui globaalne ehitussektor jõuaks efektiivsuse kasvult järgi ka teistele sektoritele oleks ühiskonnale avaldatud kasu märkmisväärne. Ootatav sektori lisandväärtuse kasv ulatuks lausa 1.6 triljoni dollarini. 1.6 triljoni dollarini! See on võrreldatav näiteks Kanada aastase sisemajanduse kogutoodanguga. Antud muutus lisaks aastasele globaalsele sisemajanduse kogutoodangule lausa 2%.^1
Eesti vaatest on siiski näha tunneli lõpus valgust. Ehitussektori tootlikkus on viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud: aastast 2015 kuni aastani 2018 on Eesti ehitussektori tootlikkus kasvanud 35%, mis on märkimisväärne edenemine, jäädes siiski Euroopa keskmisele alla. Lisandväärtus on kasvanud eelkõige eriehitustööde valdkonnas, samuti arhitekti- ja inseneritegevustes. Esiletõstmist väärib ka puitehituse edukas eksport, milles oleme Euroopas ülekaalukalt esimesel kohal. Kuid siiski on ehitussektor jäänud alla teistele sektoritele. ^5
E-ehitus palvorm ning visioon 2030.
Eesti ehitussektor on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu. Aastast 2015 kuni aastani 2018 on Eesti ehitussektori tootlikkus kasvanud 35%. See on märkimisväärne kasv, kuid siiski jääb Eesti ehitussektori produktiivsus alla euroopa keskmisele.
Suuri muutusi on raske naturaalselt, sektori siseselt esile kutsuda. Eriti sektoris, mis toimib vanade mõtemallide järgi. Sektoris, mis keeldub investeerima tuleviku kasvu. Selleks on aga mängu astunud avalik sektor, täpsemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesmärgiga tuua esile vajalik paradigma muutus, mis aitab lahendada ehitussektori struktuurseid probleeme ning seeläbi tuua esile ka tootlikkuse kasv. Aastast 2018 on käinud ministeeriumi eestvedamisel kõva töö.
Antud aastal avaldati ka esimene muutust kirjeldav dokument: E-ehituse platvormi visioon.
E-ehituse platvorm põhiline eesmärk on võimaldada/aidata tõsta ehitussektori tootlikkust hiljemalt aastaks 2030 Euroopa Liidu keskmise tasemeni, mis tähendab produktiivsuse vähemalt kolmekordset kasvu.
Visioon hõlmab endas põhimõtteid, millest lähtudes on võimalik eesmärk ka edukalt saavutada.
Olulisemateks põhimõteteks on:
- Eesti ehitatud keskkonna digitaalse kaksiku loomine, mis võimaldab
lihtsalt ja mugavalt kõigile ehitistega seotud andmetele operatiivselt ligi pääseda. Kaksiku läbi viiakse ruumiline planeerimine uuele tasemele. Uusi ehitisi saab juba arendusetapis ümbritsevasse keskkonda sobitada ning analüüsida nende võimalikku mõju. - Ehitise arendusse, projekteerimisse, ehitusse ning kasutusse on kaasatud kõik ehitise elukaare osalised, kes töötavad ühise eesmärgi nimel. Ühiseks eesmärgiks on objekti rajamine optimaalsete kuludega elukaare üleselt. Selleks juurutatakse ka uusimaid ehituse hanke- ja juhtimisprotsesse. (Alianss/IPT)
- Ehitusprotsessi käigus info ja andmete kogumine, muutmine ja jagamine automaatselt, üleliigse manuaalse tööta. See tähendab, et kogu ehitise elukaare jooksul on andmete loomine, muutmine ja vahendamine osaliselt automatiseeritud. Alates kavandamisest lõpetades lammutamisega.
- Suhtlus riigi ja kohaliku omavalitsusega toimub kiirelt ja efektiivselt. Avaliku sektori osapooltel on ehitise sobivust ja nõuetele vastavust võimalik hinnata infomudelite abil, seejuures toimub osa kontrollist automaatselt ilma ametniku sekkumata.
- Info parem kättesaadavus muudab ehitussektori ja -protsessi läbipaistvamaks. Tänu andmepõhisele otsustusprotsessile paraneb tehtavate otsuste kvaliteet.^6
Antud põhimõtted on vaid aluseks muudatuste elluviimiseks. Tegelikuses sünnivad muutused vaid läbi inimeste mõttemallide muutuste, töö ja vaeva. Nende põhimõtete elluviimiseks, realiseerimiseks on loodud ka euroopas ainulaadne: Digitaalehituse klaster.
Digitaalehituse klaster
Kuna ehitussektori arengus on olulisel kohal erinevate ehitise elukaare osaliste koostöö, ühine mõistmine, loodi 2014. aastal Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Eesti Digitaalehituse klaster. Digitaalehituse klastrisse kuuluvad hetkeseisuga Eestist 57 ettevõttet/organisatsiooni ning 4 ülikooli eesmärgiga digitaliseerida Eesti ehitussektor.
Klaster korraldab nii töötubasid, konverentse, õppereise ja auhinnagalasid, eesmärgiga koolitada ning tunnustada ehituse digitaliseerimisega tegelevaid ettevõtteid. Lisaks toimuvad iga kuu ka klastri koosolekud. Klastri visiooni/missiooni eesmärgiks on, et Eesti ehitussektori maine oleks ühiskonnas kõrge, sektor teaks oma tähendust ja kannaks väärikalt oma vastutust kogu ühiskonna arengu ja tuleviku ees, ehitussektoris töötaksid inimesed usalduses, koostöös ja üksteist austades ning väärtust loodaks tõendatult ja tõhusalt ning ressursse säästvalt.
Klaster on omakorda jaotatud erinevateks töögruppideks:
- Integreeritud projektiteostuse töögrupp (IPT), mille eesmärgiks on IPT
põhimõtete analüüs, Eesti turule kohaldamine ning mõtteviisi levitamine.
Töögrupi juht on Tiit Hion, klastri partnerettevõttest Hades Geodeesia. - BIM töögrupp, mille eesmärgiks on BIM nõuete ühtlustamine, tarkvarade standardiseerimine ja lokaliseerimine, mudeli kasutamise parimate praktikate
jagamine. Töögrupi juht on Miina Karafin partnerettevõttest Nordecon. - Ekspordi töögrupp, mille eesmärgiks on klastri partnerite ekspordivõimekuse kasvatamine. Töögrupi juht on Paavo Pärn, klastri partnerettevõttest
Sirkel&Mall - Koostöö riigi ja kohalike omavalitsustega töögrupp, mille eesmärgiks on
kehtivate ja ehitussektoris juurdunud regulatsioonide ja tavade kohandamine ning muutmine ja uue – arenguks vajaliku raamistiku loomine. Töögrupi juht on Tiit Hion, klastri partnerettevõttest Hades Geodeesia. - Andmete töögrupp, mille eesmärgiks on arendada välja nutikaid ja väärtust loovaid lahendusi andmete kasutamiseks ehitusvaldkonnas. Töögrupi juht on Kristel Uibo, klastri partnerettevõttest Usesoft.
- Parameetrilise disaini töögrupp, mille peamiseks eesmärgiks on rutiinsete töölõikude jaoks automatiseeritud lahenduste leidmine ja nende töösse juurutamine.
- InfraBIM töögrupp, mille peamiseks eesmärgiks on infrastruktuuri projektide BIM võimekuse arendamine. Töögrupi juht on Kaisa Saarva partnerettevõttest Reaalprojekt.
- Kultuuri ja kommunikatsiooni töögrupp, mille peamiseks ülesandeks on ehitusvaldkonna kultuuri kujundamine ning digitaalsete tulevikuvõimaluste tutvustamine sihtgruppidele ja laiemale avalikkusele. Töögruppi juht on Erkki Tuisk partnerettevõttest Sirkel ja Mall.
- Materjalitootjate töögrupp, mille peamiseks ülesandeks on ehitusmaterjalitootjate aitamine digitaalsesse maailma ja nende ning teiste ehitus- ja kinnisvaraturgudel osalejate vahelise koostöö tõhusamaks (digitaalsemaks) muutmine.
Millist osa mängib 3Di ehitussektori arengus?
Ehitussektori arengus mängivad keskset rolli kaks sõna: andmed ning koostöö. Muutused peavad toimima läbi kogu ehituse väärtusahela. Alates tellijast, lõpetades alltöövõtijaga ehitusplatsil. Ainult andmetest ei sünni muutust, selleks on vaja ka ettevõtete vahelist koostööd, usaldust ning ühist arusaama. Ainult nii jõuame oma ehitussektori arengus järele teistele euroopa riikidele.
Olles üks juhtivaid ehitusandmetega tegelevaid ettevõtteid Eestis on meie eesmärgiks muuta ehitusandmed visuaalseks ja lihtsasti arusaadavaks, aidates seeläbi luua usaldust kogu ehituse väärtusahelas. Meie tooted aitavad langetada targemaid otsuseid, vähendavad ehitusvigade arvu, viivad edasi innovatsiooni ehituse väärtusahelas ning muudavad kogu ehitusprotsessi efektiivsemaks ning läbipaistvamaks.
Leiame, et ehituse väärtusahel peab endale teadvustama, et see, kellele väärtust luuakse on tegelikult lihtne inimene tänaval, kontoris, kodus. Et meie inimesed elaksid ja areneksid harmooniliselt peab meie loodud elukeskkond seda toetama – olema kvaliteetne. Keeruline on ette kujutada, et sellist elukeskkonda oleks võimalik luua omavahelises usaldamatuses ja lugupidamatuses. Paraku tuleb tõdeda, et usaldust osapoolte vahel pole. Osapooled ei julge tihti üksteisele avaldada täit informatsiooni kartes, et seda võidakse nende vastu lepingulistes suhetes ära kasutada.
Ilma üksteist usaldamata ei pääse informatsioon osapoolte vahel liikuma. Kui andmete ja info liikumist takistatakse, on keeruline ka andmeprotsesse digitaliseerida, rääkimata materjaliprotsessidest ja väärtusprotsessidest. See omakorda takistab arengut ja innovatsiooni kogu ehituse väärtusahelas. Seepärast on usaldus siin kriitilise tähtsusega. 3Di loob pinnase, millest saab tekkida nii usaldus, innovatsioon kui ka ühine arusaam koos loodavast väärtusest.
3Di kasutab selleks oma töös uusimaid andmehõive tehnoloogiad. Kasutame erinevaid 3D skännereid, mis võimaldavad andmeid koguda erinevates oludes ja erinevate eesmärkide täitmiseks. Meil on välja kujunenud võimekas õhulaevastik, mis koosneb erinevatest drooniplatvormidest(UAV), kandmas erinevate otstarvetega kaamerad ja LIDAR-eid ehk payload’e. Antud meetodid võimaldavad liikuda vanamoodsast 2Dst tänapäevasesse 3Dsse. Kolmedimensioonilised andmed sisaldavad palju rohkem informatsiooni kui traditsioonilised 2D andmed. 3D andmetega on võimalik teha mudeleid, joonised ning rakendusi, mis on kordades sisukamad, intuitiivsemad ning täpsemad kui kunagi varem.
3Di soovib olla teerajajaks uute võimaluste loomisel ning arendamisel kogu ehitusvaldkonnas.
Võta meiega ühendust ning astume koos järgmise sammu ehituse digitaliseerimises!
Viited:
1:McKinsey & Company: “Reinventing construction: A route to higher productivity” (2017)
2: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE: “Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs”(2018)
3: Revisions to labor-productivity metrics in the United States are ongoing; Leo Sveikauskas et al., “Productivity growth in construction,” Journal of Construction Engineering and Management, volume 142, issue 10, October 2016.
4: Eesti Statistika „Säästva arengu näitajad“ (2018)
5: Civitta: “Ehituse pikk vaade 2035” (2021)
6: Cvitta: “E-ehituse platvormi visioon” (2018)